HIV ajalugu
AIDSi kirjeldati esmakordselt 1981. aasta juunis, kui paljud seni terved New Yorgi, Los Angelese ja San Francisco meestega seksivad mehed hakkasid äkitselt haigestuma rasketesse nakkushaigustesse ning harva esinevatesse kasvajatesse. Patsientidel leiti olevat tõsine immuunpuudulikkus. Üksikuid sarnaseid haigusjuhte oli esinenud ka varasemal neljal aastal, kuid 80ndate aastate alul hakkasid sellised juhud märgatavalt sagenema. Ajakirjandus ristis haiguse GRID'iks - gay-related immune deficiency. Järgmisena leiti sarnaseid haigusjuhte Haiitist saabunud immigrantidel, kelle hulgas peeti homoseksuaalsust tabuks. Nakatunute hulgas oli ka süstivaid narkomaane. Seega ei saanud olla tegemist homoseksuaalsusest põhjustatud haigusega ning termin GRID osutus eksitavaks. Seetõttu võetigi 1982. aastal kasutusele mõiste AIDS - acquired immunodeficiency syndrome ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. Eesti keeles pakuti välja ka lühend OIPS, mis siiski kasutuses ei juurdunud.
Kuna haigus paistis levivat kehavedelike (veri, sperma jmt) vahendusel, kahtlustati üsna varakult, et tegemist on mingi uue, senitundmatu viirusega. Võimalik AIDSi tekitav viirus avastati 1983. aastal ja tehti kindlaks, et see kuulub retroviiruste perekonda. Alguses nimetati seda LAViks (lymphadenopathy associated virus – lümfisõlmede kahjustusega seotud viirus) ja nüüd HIViks (human immunodeficiency virus - inimese immuunpuudulikkuse viirus). Viiruse isoleerisid peaagu samaaegselt kaks teadlaste rühma - dr. Luc Montagnier' meeskond Prantsusmaalt ja dr. Robert Gallo meeskond USA'st. Pikka aega on vaieldud, kellele kuulub esmaavastaja au.
Lisaks alguses kindlaks tehtud HI-viiruse esimesele tüübile (HIV-1), avastati 1986. aastal teine väga sarnane, kuid veidi erineva ehituse ja käitumisega viirus HIV-2, mis samuti põhjustab AIDSi. HIV-2 on vähem levinud ning selle viirustüübi poolt põhjustatud haigus on aeglasema kuluga.
Arvatakse, et HI-viirus on alguse saanud Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt meestega seksivate kaudu USAsse ja mujale. Nii HIV-1 kui ka HIV-2 arvatakse olevat inimesele levinud tõenäoliselt šimpansitelt. Kõige levinuma teooria kohaselt levis nakkus inimesele ahvide küttimise käigus - näiteks ahvi hammustusega või nende tapmise ja nülgimise ajal verega kokku puutudes. Lisaks sellele on levinud palju nn vandenõuteooriaid, mille puhul arvatakse, et HIV on inimese loodud viirus, mis siis õnnetu juhuse või kellegi kuritegelikul plaani tõttu on pääsenud inimkonna sekka oma hävitustööd tegema.
HIV-nakkus on tõenäoliselt uus nakkus, mis on inimesele levinud 20. sajandi alguses, ilmselt vahemikus 1915-1941. HIVi suhtes on uuritud pikka aega säilitatud vereseerumeid ja koeproove. Varaseim viirusega nakatunud veri on võetud Kinshasas (Belgia Kongo, Aafrika) 1959. aastal ning lümfisõlme biopsia 1960. aastal.
Loe veel:
Nõustamiskeskused Eestis
