sadasd

HIV ennetamine Eestis

Eestis viiakse HIV-nakkuse ennetamise valdkonna tegevusi riiklikul tasandil ellu Riikliku HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006-2015 raames (vt lähemalt http://www.tai.ee/?id=3893).

Ajaloost

Riik alustas HIV alast ennetustegevust 1990. aastate alguses. Esimene riiklik programm - AIDSi profülaktika riiklik programm - viidi ellu aastatel 1992-1997; sellele järgnes HIV ja AIDSi ja teistel sugulisel teel levivate haiguste ennetamise riiklik arengukava (1997-2001). 16. jaanuaril 2002. aastal kinnitas valitsus HIV ja AIDSi ennetamise riikliku programmi aastateks 2002-2006, millest lähtuvalt viidi ennetustegevusi ellu aastatel 2002-2005. HIV epideemia muutudes aga kerkis vajadus uue riikliku poliitika järgi ning 2004. ja 2005. aastal tegeles Sotsiaalministeerium uue riikliku HIV ja AIDSi strateegia väljatöötamisega. 01. detsembril 2005 kinnitas Vabariigi Valitsus riikliku HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006-2015, mis on praeguseni Eestis läbiviidava HIV ennetuse aluseks.

Riiklik HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006-2015

Strateegia üldeesmärgiks on saavutada püsiv langustendents HIV-nakkuse levikus. Seejuures on eesmärgiks aastaks 2015 uute HIV-nakkuse juhtude arvu vähenemine 100 000 elaniku kohta 20-ni (2004.a vastav näitaja 55) ning strateegia tegevuste abil ära hoida HIV laiem levik üldelanikkonna hulgas, mille üheks näitajaks on see, kui rasedatest naistest oleks üle 1% HIVi nakatunud.

Uue riikliku strateegia kinnitamisega kinnitati ka strateegia juhtorgan, Vabariigi Valitsuse HIV ja AIDSi komisjon, mis on väga laiapõhjaline, esindades nii valitsusorganisatsioonide kui ka HIV-valdkonna ekspertide ning HIV-positiivsete inimeste seisukohti. Strateegia loob laiema raamistiku ja seab põhimõtted, millest tuleks ennetustegevuses lähtuda, kuid strateegia 4-aastase rakendusplaaniga kaasnevad täpsemad üheaastased rakendusplaanid (igal ministeeriumil oma rakendusplaan), mille koostamisel lähtutakse epideemia kulust ja ennetustegevuse edukuse näitajatest. Strateegia raames planeeritud tegevusi viivad ellu paljud mittetulundusühingud, tervishoiuasutused, maavalitsused ja kohalikud omavalitused, vanglad ning mitmed teised asutused.

Strateegia peamised tegevusvaldkonnad on:

Süstivatele narkomaanidele suunatud nõustamis- ja tervishoiuteenused

Narkootikumide süstimisega kaasnevate kahjude vähendamiseks rakendatakse Eestis süstlavahetust ning pakutakse opiaatsõltlastele asendusravi. Teenuseid rahastab ja koordineerib Tervise Arengu Instituut. Süstlavahetuspunktides saavad sõltlased puhtad süstlad ja nõelad, neid nõustatakse erinevatest abisaamise võimalustest, turvalisemast süstimisest ja seksuaalkäitumisest, motiveeritakse süstimisest loobuma ja pöörduma sõltuvusravile. Mitmetes keskustes pakutakse lisaks ka sotsiaalnõustamist ja -teenuseid. Üheksas organisatsioonis tegutseb kokku 36 süstlavahetus- ja nõustamispunkti. Süstlavahetuse mahud on aastate lõikes tugevalt suurenenud ning sihtrühma haaratus antud teenusega on tänaseks heal tasemel.  2007. aasta uurimusele eelnenud nelja nädala jooksul hankis Tallinna narkomaanidest 64% süstlaid süstlavahetuspunktist ning  Kohtla-Järvel 75%.  65% Kohtla-Järve ja 48% pealinna narkomaanidest märkisid, et süstlavahetuspunkt on nende peamiseks süstlade/nõelte hankimise kohtaks. 2008. aasta süstlavahetuspunktide külastajate küsitlus näitas, et 37% esmakülastajatest oli teenuse juurde jõudes süstinud aasta või vähem (s.h. alla aasta 17%). See näitab tõhusat tööd uute narkomaanideni jõudmises.

Sõltuvusravi osas pakutakse riikliku strateegia raames metadoonasendusravi. Seda teenust osutas 2009. aastal 5 tervishoiuasutust 7 erinevas keskuses.

Strateegia raames pakutakse ka tasuta ja anonüümse seksuaalsel teel levivate infektsioonide diagnostika teenust süstivatele narkomaanidele ja nende seksuaalpartneritele Jõhvis ja Narvas. Samuti on võimalus HIV-testi teha AIDS-i Nõustamiskabinetis ning HIV-testimist pakutakse kõigile kinnipidamisasutusse sattunud inimestele.  2007. aasta uurimuse andmetel on oma elu jooksul HIV-testi teinud 79% Tallinna ja 72% Kohtla-Järve narkomaanidest ning viimase 12 kuu jooksul tegi seda vastavalt 55% ja 35%.

HIV ennetamine noorte seas ja üldelanikkonnas

Koolikeskkonnas toimuvat seksuaalkasvatustööd koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium, kelle ülesandeks on kaasata sellesse tegevusse ka noori toetades nende erinevaid algatusi.  Tervise Arengu Instituut keskendub valdkonna spetsialistidele oskuste arendamisele ning enam haavatavatele ja ohurühmade noortele. Lisaks levitatakse HIV-nakkuse alast infot erinevate infokanalite kaudu. Haigekassa ja Tervise Arengu Instituudi toetusel pakuvad tasuta noortesõbralikke seksuaaltervise alaseid teenuseid kuni 24-aastastele noortele 18 Noorte Nõustamiskeskust üle Eesti (vt lähemalt http://www.amor.ee/17225)

Prostitutsiooni kaasatutele suunatud nõustamis- ja tervishoiuteenused

Prostitutsiooni kaasatutele pakuvad tervishoiuteenuseid ja nõustamist kaks organisatsiooni Tallinnas. Toimub uurimine HIV-i ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes, vajadusel ravi, nõustamine turvaseksi ja seotud teemadel, turvaseksi vahendite jagamine. Jõhvis pakutav samalaadne teenus süstivatele narkomaanidele ja nende seksuaalpartneritele on muuhulgas suunatud ka naistele, kes saavad seksi eest narkootikume või raha, et hankida narkootikume.

Kinnipidamisasutustes HIV ennetamine

HIV ennetamise ja vastavate tervishoiuteenuste eest kinnipidamisasutustes vastutab Justiitsministeerium ning arestimajades Siseministeerium. Vanglates pakutakse kõigile kinnipeetavatele HIV-testimist ning vajadusel ravi. Pilootprogrammide raames pakutakse mõnes vanglas ja arestimajas ka metadoonasendusravi neile kinnipeetavatele, kes on seda vabaduses saanud. Vanglates tegutsevad tugigrupid HIV-nakatunutele ning toimub arvukalt loenguid HIV-nakkuse teemadel nii personalile kui ka kinnipeetavatele.

Emalt lapsele HIV leviku ennetamine

HIV-nakatunud rasedatele tagatakse profülaktiline ravi nii raseduse kui sünnituse ajal ning seda võimaldatakse ka sündinud lapsele.  Samuti saavad kõik HIV-nakatunud väikelaste emad tasuta toitesegu, et vältida nakkuse levikut rinnapiima kaudu. Kolmes suuremas nakkushaiguste ambulatoorses osakonnas (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, AS Narva Haigla) on alustanud tööd meditsiiniõdedest ja sotsiaaltöötajatest koosnevad meeskonnad, mis tegelevad HIV-nakatunute, sealhulgas HIV-nakatunud rasedate juhtumikorraldusega.

HIV ennetamine meestega seksivate meeste seas

Mitmetes gay-orientatsiooniga klubides ja baarides jagatakse tasuta kondoome ja infomaterjale.

Kutsetöö käigus HIV ennetamine

Valdkond puudutab spetsialiste, kellel on igapäevatöö käigus oht kokku puutuda erinevate kehavedelikega ning seeläbi risk nakatuda vere teel levivatesse infektsioonidesse (politsei- ja päästeameti töötajad, vanglaametnikud, tervishoiutöötajad jne). Vastavalt Eesti seadusandlusele vastutab töötajate ohutuse (koolituse, kaitsevahendite jm) eest tööandja (Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. RT I 2000, 38, 234). Strateegia raames on toetavate tegevustena korraldatud arvukalt koolitusi ning antud välja infomaterjale.

HIV testimine ja nõustamine

Suurima grupi Eestis HIV-nakkuse suhtes uuritutest moodustavad vere- ja organidoonorid (ligi kolmandiku), kes on ka ainus kohustuslikus korras uuritav grupp. Erialaseltsid soovitavad teostada HIV-testimist end rasedusega arvele võtvatele naistele, tuberkuloosi ja seksuaalsel teel levivaid infektsioone põdevatele inimestele ning riskigruppide esindajatele. Justiitsministri määruse alusel pakutakse HIV-testimist kõigile kinnipeetavatele. Lisaks uuritakse järjest enam inimesi ka kliinilistel ning profülaktilistel näidustustel.

Anonüümset nõustamise ning testimise teenust pakub Eestis kaheksa AIDSi Nõustamiskabinetti seitsmes linnas (Tallinn, Tartu, Narva, Puru, Pärnu, Tapa, Paide) (loe täpsemalt HIV testimine).

Doonorvere ning ülekantavate doonorelundite ja -kudede ohutuse tagamine

Doonorvere, -elundite ja -kudede ohutuse tagavad verekeskused ning vastavad tervishoiuasutused, mis tegelevad siirdamistega. Iga donatsiooni uuritakse lisaks mitmetele teistele nakkustele ka HIV-nakkuse suhtes.

HIV ja AIDSiga elavate inimeste elukvaliteedi parandamine

HIVi nakatunute tervishoiuteenustega tegelevad Eestis infektsionistid viies haiglas (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, AS Narva Haigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, AS Pärnu Haigla). Nende juhtimisel toimub terviseseisundi jälgimine, täiendav uurimine, nõustamine ja spetsiifiline ravi. Eesti Haigekassa katab kõik ravikindlustatud isikute ravikulud ning riigieelarvest on eraldatud vahendid ka ravikindlustamata HIV-nakatunutele mõeldud tervishoiuteenusteks. Antiretroviirusravimid on tasuta kõigile patsientidele ning neid jagatakse haiglate infektsioonhaiguste osakondades.

HIViga inimeste ja nende lähedaste teavitamise ja nõustamise eesmärgil tegutsevad spetsialistide poolt juhitavad tugigrupid mitmetes Tallinna ja Ida-Virumaa organisatsioonides. Lisaks tugigruppidele on Eesti HIV-positiivsete Võrgustik avanud ka nõustamiskabinetid kolmes haiglas (loe täpsemalt Kui oled nakatunud HIVi...).

Tegevuste seire ja hindamine

Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel toimub valdkonna olukorra ning tegevuste tulemuste pidev jälgimine ja hindamine. Lisaks koolitatakse partnerorganisatsioonide liikmeid ja koostatakse juhendmaterjale valdkonna spetsialistidele.

Nõustamiskeskused Eestis

Nõustamiskeskused Eestis