HIVi levik, nagu paljud teisedki terviseprobleemid, on paljudel eri tasanditel (individuaalne, inimestevaheline, kogukonna, ühiskonna tasand) toimivate tegurite tulemus. Nii näiteks võivad lisaks inimese enda tõekspidamistele mõjutada tema käitumist suhted perekonna ja sõpradega, normid ja tavad, kirjutamata tõekspidamised, aga ka seadused ning tervishoiuteenuste kättesaadavus. Et HIVi ennetamine oleks võimalikult mõjus, on vaja ennetusprogramme, mis on paralleelselt suunatud kõigile erinevatele tasanditele: individuaalsele, inimestevaheliste suhete tasandile, perekondlikule, kogukondlikule, kliinilisele ja seadusandlikule tasandile.
- seksuaalsel teel levivate infektsioonide diagnostikat ning ravi parandades saab vältida ka HIV-nakkuse levikut;
- kõikide rasedate nõustamise, testimise ning profülaktilise raviga saab tunduvalt vähendada HIV-nakkuse vertikaalset ülekannet emalt lapsele raseduse, sünnituse ning imetamise ajal;
- ravi - kombineeritud antiretroviirusravi kasutuselevõtt on parandanud nakatunud inimeste elukvaliteeti ning pikendanud eluiga. Antiretroviirusravi ennetab oportunistlike infektsioonide teket (näiteks tuberkuloosi haigestumist). Raviga on viiruskoormus inimese organismis madalam ning seetõttu on ta oma partnerile ka vähem nakkusohtlik. Seetõttu peetakse antiretroviirusravi oluliseks osaks HIV-nakkuse ennetamisest.
Loe edasi:
♦ HIV-nakkuse ennetamise meetodid
♦ HIV-valdkonna üldised pohimotted ja eetilised printsiibid
♦ Kahjude vähendamine
♦ HIV ennetamine Eestis
♦ HIV ajalugu