Euroopa
Olukord Euroopa riikides on erinev, kuid nii uute juhtude kui nakatunute koguarv on viimase kümnekonna aasta jooksul tõusnud pea kõikjal. Uute juhtude arv miljoni elaniku kohta on viimase kaheksa aasta jooksul praktiliselt kahekordistunud. 2008. aastal diagnoositi Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides kokku ligi 26 tuhat uut HIV-juhtu ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regioonis (mis hõlmab lisaks eelnevatele ka endise Nõukogude Liidu liikmesriigid) ligi 52 tuhat uut HIV-juhtu. Kõrgeim oli 2008. aastal uute juhtude osakaal Ida-Euroopa riikides (179 juhtu miljoni elaniku kohta) - ligi kaks korda kõrgem kui Lääne-Euroopa (72 juhtu miljoni elaniku kohta) ning kümme korda kõrgem kui Kesk-Euroopa riikides (15 juhtu miljoni elaniku kohta) (Joonis 2). EL riikidest oli 2008. aastal jätkuvalt kõige kõrgem uute juhtude arv Eestis (406 juhtu 1 miljoni elaniku kohta), järgmisena Lätis (158), Suurbritannias (119) ja Portugalis (106) (Joonis 3) (2). Põhjuseid on mitmed - HIV-testimise laienemine, uute Euroopas nakatunute arvu kasv ning generaliseerunud epideemiaga riikidest Euroopasse migreerunud HIV-nakatunute arvu tõus (3). Summaarselt oli EL uute juhtude seas 65% mehi ning 13% moodustasid noored vanuses 15-24 eluaastat. Balti riigid paistsid silma oma HIV-juhtude madala keskmise vanuse poolest - 15-24 aastaste osakaal oli Eestis 55% ja Lätis 30% ringis (2).
Joonis 2. Uued HIV-juhud miljoni elaniku kohta Euroopa erinevates piirkondades aastatel 2000-2008 (2) (suurendamiseks vajutage pildile)
Joonis 3. Uute HIV-juhtude arv miljoni elaniku kohta valitud Euroopa riikides 2008. aastal (2) (suurendamiseks vajutage pildile)
Peamiseks nakkuse leviku teeks EL riikides on heteroseksuaalne levik - 2008. aastal ligi pooled uutest juhtudest. Kui aga kõrvale jätta inimesed, kes on pärit generaliseerunud HIV-epideemiaga riikidest (kus HIV-levimus üldelanikkonna seas kõrgem kui 1%), langeks see osakaal 30%-ni ning peamiseks nakkuse teeks oleks meestevaheline seks (40% uutest juhtudest), seda eelkõige Lääne-Euroopa riikides (2). Uuringud näitavad, et seal on HIV-levimus meestega seksivate meeste seas 10-20% (4). Kesk-Euroopas on nakkuse levikuteedeks eelkõige homo- ja heteroseksuaalne tee. Ida-Euroopas on peamiseks riskigrupiks jätkuvalt süstivad narkomaanid, kuid paljudes riikides on sagenenud heteroseksuaalne nakkuse levik süstivatelt narkomaanidelt nende seksuaalpartneritele (4). Lääne-Euroopa riikides (näiteks Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa) on kirjeldatud kuni 38% HIV-levimust süstivate narkomaanide seas. Kesk-Euroopa riikidest on suurima probleemi ulatusega Poola (Gdanskis 36% HIV-levimus süstivate narkomaanide seas 2002a), Ida-Euroopas Venemaa (Togliatti 56% 2001a ja Sankt Peterburg 47% 2006a), Ukraina (Simferoopol ja Odessa >50% 2001a) ja Valgevene (Zlobin 52% 2006a) (5).
Joonis 4. HIV-nakkuse juhud (absoluutarvud) nakatumise tee alusel EL/EMP riikides aastatel 2004-2008 (2) (suurendamiseks vajutage pildile)
AIDSi juhtude arv WHO Euroopa Regioonis on langenud (16 juhult miljoni elaniku kohta 2000. aastal 9 juhuni aastal 2007) peamiselt Lääne ja Kesk-Euroopa riikide arvelt, sest Ida-Euroopa riikides (eelkõige Valgevene, Moldova) on haigestumus samal ajaperioodil tõusnud (5). Kokku oli 2006. aasta lõpuks WHO Euroopa regioonis registreeritud 1 025 000 HIV-juhtu ning nendest spetsiifilist antiretroviirsuravi sai samal ajaperioodil 385 000 inimest (38%) (6).
Joonis 5. AIDSi juhud miljoni elaniku kohta Euroopa erinevates piirkondades aastatel 2000-2008 (2) (suurendamiseks vajutage pildile)
* Trend aastatel 2007-2008 on mõjutatud muutunud registreerimise süsteemist Ukrainas
Loe edasi:
Nõustamiskeskused Eestis
