HIV-nakkus ja vanglad

Suur osa uutest HIV-nakkuse juhtudest on avastatud kinnipidamisasutustes. Esmakordselt diagnoositi HIV-nakkus kinnipeetaval 2000. aastal. Kokku on aastate jooksul HIV-i tuvastamishetkel kinnipidamisasutuses viibinud 1 590 inimest, moodustades kõikidest diagnoositud HIV-juhtudest ligi 22%. Aastate lõikes oli kõige kõrgem kinnipeetavate osakaal uute HIV-juhtude seas 2003. aastal - 32%. 2008. aastal oli see näitaja 11% ja 2009. aastal 17%. Valdav enamus vanglas avastatud nakatunutest on meessoost (ca 90%) ning üle kahe kolmandiku neist on olnud alla 30-aastased. Uued HIV-nakkuse juhud moodustavad Eestis aasta jooksul kinnipidamisasutuses viibinud inimestest vähem kui 10% ning see osakaal on aasta-aastalt vähenenud.

Kinnipeetavate suur osakaal HIV-positiivsete hulgas on peamiselt tingitud sellest, et nende seas on palju süstivaid narkomaane. Kõigil kinnipeetavatel soovi­tatakse vanglasse saabumisel lasta end HIVi suhtes testida. Testi on võimalik teha kogu vangistuse ajal ja väga suur osakaal kinnipeetavatest on testitud. Enamikul juhtudel on nakatunud viiruse saanud juba vabaduses; tänu heale diagnostika kättesaadavusele vanglas nende nakatumine lõpuks ka avastatakse. Vanglasiseseid nakkuse ülekandumise juhtumeid on avastatud üksikuid - see on toimunud peamiselt kas süstimisvahendite või tätoveerimiseks kasutatavate instrumentide korduval kasutamisel ja jagamisel.

Loe edasi:

• AIDS ja tuberkuloos
• Kaasuvad infektsioonid