HIV-test näitab, kas inimene on nakatunud HIVi või mitte. Testimise käigus otsitakse verest HIV-vastaseid antikehi ja/või viiruse enese olemasolu. Antikehi toodab immuunsüsteem viirusega nakatunud inimese organismis. Nakatumata inimesel selliseid antikehi ei ole. Ainsad erandid on HIV-nakatunud naiste HIV-negatiivsed vastsündinud ja imikud, kelle organismis võib isegi kuni 18nda elukuuni leida ema organismist pärit antikehi, mis on lapse organismi jõudnud platsenta kaudu.
Viirusevastased antikehad tekivad HIV-nakatunud inimese organismis kogu elu jooksul. Antikehade kindlakstegemiseks peab nakatumisest olema möödas vähemalt neli kuni kuus nädalat. Seda perioodi nimetatakse aknaperioodiks - inimene on küll nakatunud, kuid test seda veel ei kinnita.
|
|
Paljud inimesed ei taha HIV-testi teha või selle tulemust teada saada, sest nad kardavad, et on nakatunud. Probleemi eitamine on küll väga inimlik, kuid ikkagi on tegu enesepetmisega. Inimene, kes julgeb testima minna, on vastutustundlik ning juhib ise oma elu. Kindel teadmine annab enesekindluse ning kontrolli oma elu ja tervise üle. Inimene, kes endale tunnistab, et tal on põhjust end testida ja kes seda ka teeb, peab lugu nii iseendast kui oma lähedastest. Kui nendest argumentidest jääb väheks, siis...