Psüühikahäired ja nende sümptomid

Depressioon

Üle minev kurbus on inimese elu vältimatu osa. See on normaalne reaktsioon eluraskustele, eriti olulistele kaotustele. Mõnel juhul on kurbus sügavam ja kestvam, kui selleks on põhjust, ja vahel tekib see ilmse välise põhjuseta. Niisugusel juhul pole enam tegemist üle mineva kurbuse või leinaga, vaid depressiooniga.

Normaalse ja ravi vajava kurvameelsu se eristamine vajab arstilt erioskusi. Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust. Seda seisundit iseloomustavad madal enesehinnang koos süütundega, unehäired, jõuetus ning rõõmutunde kadu.

Sagedasemad depressiooni sümptomid on

kurvameelsus
varem huvi pakkunud tegevused ei tekita enam huvi või ei meeldi üldse
süü- või väärtusetusetunne
surma- või enesetapumõtted
uinumisraskused või unehäired
liigne magamine
isumuutused
muutused kehakaalus
väsimus või energiapuudus
rahutus või ärrituvus,
puudulik keskendumisvõime

Ärevushäired

Ärevus ja hirm on normaalsed emotsioonid ohu korral. Paljudel inimestel esineb aeg-ajalt tavalise stressiga kaasuvaid ärevuse sümptomeid, millega enamasti tullakse toime. Kuid vahel võib ärevus muutuda pikaajaliseks ja takistada tavapärast elu ning halvendada elukvaliteeti.

Ärevushäire tavalised sümptomid on

üleliigne muretsemine
rahutus, võimetus lõõgastuda
kergesti ehmumine tühistel põhjustel
närvilisus, mis segab igapäevaste toimetuste tegemist
kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus
hirm surma või suremise ees
kartus jääda lähedastest hüljatuks
kartus jääda üksinda

Lisaks võib esineda mitmeid kehalisi sümptomeid: südame kloppimine, higistamine, värisemine, suukuivus, hingamisraskused ning lihaspinge ja sellega seotud valud.

Uneprobleemid

Uneprobleem võib olla vaimse ja ka füüsilise tervise häirete osa. Naistel esineb uneprobleeme mõnevõrra enam kui meestel, sagedus tõuseb vanuse kasvades. Enne kui hakkad une parandamiseks katsetama ravimitega, vaata üle oma elustiil. Hea une jaoks on oluline unehügieen. Mõned lihtsad nõuanded selleks on

tõuse igal hommikul (ka puhkepäevadel) enam-vähem ühel ja samal ajal
mine magama igal õhtul enam-vähem ühel ja samal ajal
mine magama siis, kui oled väsinud
kui teed lõunauinakut, siis olgu see lühike ning enne kella kolme pärastlõunal
voodi olgu vaid puhkamise, seksi ja magamise jaoks, mitte lugemise, söömise, töötamise jms kohaks
magamistuba olgu jahe ja rahulik ning võimalikult pime
väldi aktiivset füüsilist ja vaimset tegevust paar tundi enne magamaminekut
väldi alkoholi tarvitamist enne magamaminekut, sest selle kasulik mõju kestab vaid lühikest aega
ära joo kohvi ja kofeiini sisaldavaid jooke õhtusel ajal
ära suitseta enne magamaminekut

Alkoholism

Alkoholism on kõige levinum sõltuvushaigus. Selle peamine tunnus on, et alkoholi tarvitamine on inimesele tähtsam kui kõik muu. Inimesel kujuneb alkoholitaluvuse tõus koos ühe või mitme alljärgneva sümptomiga

abstinentsisümptomite leevendamine joomisega
joomise kordumine pärast abstinentsperioodi
puudulik kontroll tarbitud alkoholikoguse üle

Sõltuvuse varased märgid ja sümptomid ilmnevad tavaliselt aeglaselt ja hiilivalt. Lihtne nõue, et alkoholitarbimist tuleb vähendada, on kõige edukam meetod. Vanematele patsientidele ja neile, kelle sõltuvussümptomid on tõsisemad, tuleb soovitada täielikku alkoholist loobumist. Alkoholismi arenemist tuleb katsuda pidurdada ja mida varem seda teha õnnestub, seda paremad on tulemused. Kindlasti võiks pöörduda nõu saamiseks psühhiaatri poole. Abi võib saada ka käitumis- või grupiteraapiast (näiteks Anonüümsed Alkohoolikud).