Hepatiit C

C-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab C-hepatiidi viirus ehk HCV. See levib peamiselt nakatunud vere kaudu (näiteks ühiste süstalde või nõelte kasutamine narkootikumide süstimisel), viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Seksuaalsel teel levib nakkus harva.

Paljudel nakatunud inimestel ei pruugi aastaid sümptomeid ega kaebusi esineda. Mõnel ei pruugigi kunagi kaebusi tulla. Mõnedel inimestel seevastu võivad esineda sellised kaebused nagu väsimus, naha ja silmade kollasus, seedehäired, tume uriin ja hele väljaheide, kõhuvalud, palavik. Haigusnähtusid esineb ainult umbes ühel kolmandikul nakatunutest ning needki on sageli nii kerged, et inimene ei pruugi taibata, et on nakatunud.

Erinevalt A- ja B-hepatiidist on organismi immuunsüsteemil C-hepatiidist tunduvalt raskem vabaneda. Seetõttu areneb enam kui 80 protsendil ägeda C-hepatiidi viirusega nakatunud haigetest kauakestev või krooniline C-hepatiit. Võivad tekkida fibroos, maksatsirroos, maksakoe armistumine, lõppstaadiumis ka maksapuudulikkus, samuti maksavähk. See kõik toimub tavaliselt väga pika aja jooksul. C-hepatiiti põdevate inimeste maksa seisund halveneb väga erineva kiirusega ja seda ei ole võimalik täpselt prognoosida. Mõnel inimesel ilmnevad vähesed muutused 20 või isegi 30 aasta jooksul, samal ajal kui teisel võib tsirroos tekkida juba kümne aasta või lühema aja jooksul.

Ainus viis C-hepatiiti diagnoosida on vereanalüüsi abil. Kroonilise C-hepatiidi diagnoosi kinnitavad ja raviga tegelevad gastroenteroloogid ja infektsionistid.

Ka Eestis on kasutuses uued C hepatiidi ravimid, mis toimivad otseselt viirusesse, on efektiivsemad ja paremini talutavad võrreldes varem kasutatud ravimitega. Neid saab määrata ravikindlustatud patsiendile infektsioonhaiguste arst või gastroenteroloog.

C-hepatiiti nakatumise vastu vaktsiini ei ole.