Mis on hiv?

Elu HIV-ga

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid

Testi ennast

Kaitse ennast

Seksuaalsus

ARV-ravimid

HIVga elavate inimeste ravimiseks kasutatakse antiretroviirusravimeid (ARV-ravimid). Igal ravimil on oma kindel ülesanne HIV elutsüklis viiruse arengu peatamiseks. Ainult ühe toimeainega ei ole ravi efektiivne. ARV-ravi on kombineeritud ravi, milleks kasutatakse tavaliselt 2–3 toimeainet. Iga HIVga elav inimene saab individuaalse, just tema vajadustest lähtuva raviskeemi.

Lisaks täiskasvanute ARV-ravimitele on kasutusel laste ravimid erinevate ravimvormidena: lahuste, siirupite ja närimistablettidena. ARV-ravimid jaotatakse toimemehhanismist lähtuvalt viide rühma.

Kuidas ARV-ravimid toimivad?

Tänapäeval kasutusel olevad ARV-ravimid suudavad viiruse elutsüklit peatada neljal erineval viisil, takistades

  • viiruse sisenemist rakku
  • viirusliku RNA ümberkirjutamist DNA-ks
  • viirusliku DNA sisenemist kromosoomidesse
  • viiruse valkude ümbertöötlemist paraja suurusega tükikesteks, mis on vajalikud uute viiruste kokkumonteerimiseks

Kuidas ARV-ravimeid võetakse?

ARV-ravimeid võetakse iga päev kindlal ajal. Kui oled ravi alustanud, siis pea kindlasti kinni arsti määratud raviskeemist ja võta ravimeid järjepidevalt. Kui ravimite kombinatsioon sulle sobib ja enesetunne on hea, siis võid neid ravimeid võtta pikka aega. Ravimite regulaarsel võtmisel resistentsust ei teki. Sa ei pea muretsema selle pärast, et oled neid ravimeid juba aastaid võtnud.

ARV-ravimite kõrvaltoimed

Kõikidel ravimitel on kõrvaltoimed. ARV-ravimite kõrvaltoimed võivad kesta mõne päeva, nädala ja isegi aastaid. Sümptomite või kaebuste tekkimisel pöördu infektsionisti poole, et välja selgitada, kas on tegemist ARV-ravimite kõrvaltoimetega ja otsustada, kuidas ravi jätkata. Sarnastel ravimitel võivad olla erinevad kõrvaltoimed. Sobiva ARV-ravimite kombinatsiooni leiad koos raviarstiga.

ARV-ravi alguses võivad tekkida lühiajalised kõrvaltoimed: väsimus, pearinglus, peavalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus. Tõsisemad kõrvaltoimed on palavik ja lööve. Kui sellega kaasneb turse näopiirkonnas või kurgus, pead kiiresti pöörduma erakorralise meditsiini osakonda.

Mis on ravimresistentsus?

Ravimresistentsuse tekkimisel ei ole ravimitel enam ette nähtud toimet. Peamine ravimresistentsuse tekkimise põhjus on see, kui raviskeemist ei peeta kinni. Kui ravimeid ei võeta arsti ettekirjutuste järgi, võivad viirused muteeruda. Muutunud viirused ei allu enam ARV-ravimitele ja tekivad ravimresistentsed HIV-vormid. Kasutatud ARV-ravimid võivad lakata toimimast osaliselt või täielikult ning hõlmata ka teisi samas ravimirühmas olevaid ravimeid, mida ei ole veel raviks üldse kasutatud. Raviskeemi pideva rikkumise tulemusena võibki tekkida olukord, kus ükski ravim sinul enam ei toimi. Seega on oluline raviskeemi järgida ka siis, kui enesetunne on hea ja tundub, et ravimeid pole vaja.

Ravimresistentsus võib üle kanduda ka inimeselt inimesele, see on ülekanduv resistentsus. See tähendab, et nakatudes võid saada juba ravimresistentse HIV-vormi. HIVga elav inimene võib olla ühele või kahele ARV-ravimile resistentne juba enne, kui jõuab ARV-raviga alustada. Eestis ei ole olukord õnneks halb ja ülekanduvat ravimresistentsust esineb viimaste uuringute põhjal u 7%-l HIVsse nakatunutest.

Ravimite koostoime

Ravimite koostoime all mõistetakse kahe või enama ravimi reaktsiooni nende koos võtmise ajal. Ravimite koostoime võib ravimi toimet suurendada või vähendada või kutsuda esile tõsiseid kõrvaltoimeid.

Oluline on teada, milliseid ARV-ravimeid sa võtad, ja arste sellest informeerida. Uute ravimitega ravi alustamisel tuleb alati ravimite koostoimet kontrollida. Vajaduse korral tuleb ravi korrigeerida. See kehtib nii retseptiravimite kui ka käsimüügiravimite kohta. Räägi oma nakkushaiguste arstile kõigist muudest ravimitest, mida tarvitad.

ARV-ravimite kasutamine teistes olukordades

ARV-ravimeid kasutatakse teatud juhtudel ennetava meetodina, et kaitsta HIV eest.

Mis on ravisoostumus?

Ravisoostumus (adherence) on ravimite regulaarne võtmine ettekirjutatud skeemi järgi, mis:

  • takistab HIV paljunemist
  • takistab immuunsüsteemi hävimist
  • hoiab ära ravimresistentsuse tekke
  • parandab elukvaliteeti
  • vähendab HIV ülekande riski