Mis on hiv?

Elu HIV-ga

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid

Testi ennast

Kaitse ennast

Seksuaalsus

Kuidas HIV levib?

HIV levib nakatunud inimese vere, seemnevedeliku, tupevedelike ja rinnapiimaga.

HIV levik seksuaalsel teel

HIV levib seemnevedeliku, eelseemnevedeliku, tupevedelike, pärakusekreedi ja verega. Seksides HIVsse nakatunud partneriga ilma kondoomita, puutud nende kehavedelikega kokku ja võid ise HIVsse nakatuda.

HIV levib nii tupeseksi, pärakuseksi kui suuseksi ajal.

Kõige suurema riskiga on pärakuseks, sest päraku limaskest on tupe omast õrnem. Eriti suure riskiga on olla pärakuseksi ajal vastuvõttev partner (passiivne pärakuseks). Mõnevõrra väiksema riskiga on aktiivne pärakuseks (rahvakeeles „taha panemine“).

Tupeseksi ajal võivad nakatuda nii mees kui naine. Nakatumise risk suureneb menstruatsiooni ajal.

Suuseksi ajal nakatumise risk on tupe- või pärakuseksiga võrreldes väga väike. Kuid suuseksi käigus võivad levida nii HIV kui ka kõik muud seksuaalsel teele levivad infektsioonid. Risk on suurem, kui suuseksi tegijal on suus haavandid või veritsevad igemed, või kui inimesel, kellele tehakse suuseksi, on haavandid suguelunditel. Vahetult enne suuseksi ei ole soovitav hambaid harjata.

Seksimänguasjad puutuvad kokku tupe- ja pärakuvedelikega ning limaskestadega. Seetõttu on võimalik nakatuda, kui jagada puhastamata seksimänguasju. Kui kasutad seksimänguasju ainult ise, siis nakatumise ohtu ei ole.

Fisting (seks käega või sõrmedega) on üsna ohutu, välja arvatud juhul, kui kätel on lahtised haavad. Kuid tuleb olla ettevaatlik – kui ollakse väga jõuline ja vigastatakse tupe või päraku limaskesti, nii et tekib veritsus, võib hiljem tupe-, päraku- või suuseksi ajal HIV levida. Kui teha fisting‘ut mitmele partnerile järjest ja käele on jäänud HIVga nakatunud partneri pärakulima või veri, siis võib see nakatada ka teist partnerit.

Päraku lakkumise ajal HIVsse nakatumise risk on pea olematu. Kuid näiteks gonorröa ja mitmed soolenakkused, sealhulgas A-hepatiit, levivad sel moel.

Grupiseksi ajal tuleb iga partneriga kasutada uut kondoomi. Kondoomile jääb eelmise partneri kehavedelikke ning need võivad järgmise partneriga kokku puutudes teda nakatada.


HIV levik kokkupuutel verega

  • Mitmekesi üht süstalt kasutades
  • Tätoveerimine ja augustamine

Teine peamine HIV levikuviis on viirusega nakatunud nõeltega süstimine ning torke- ja lõikehaavad. Kõik sellised toimingud, mille käigus nakatatud terariist või kehaeritis satub kontakti nakatumata inimese vereringega. Näiteks tasub ettevaatlik olla juhuslikult leitud teravate esemetega, millega võid end kogemata vigastada.

Eriti on ohustatud inimesed, kes süstivad narkootikume süstla või nõelaga, mida on varem kasutanud keegi teine. Väga ohtlik on ka muu süstimisvarustuse jagamine, näiteks ühise filtri kasutamine, ühest anumast narkootikumi tõmbamine jms. Juhul, kui sa oled otsustanud süstida, ole teadlik viisidest ja võimalustest, kuidas teha seda ohutumalt.

Tätoveerimise ja augustamise käigus võib HIV levida, kui korduvalt kasutatakse verega saastunud instrumente. Seetõttu on soovitatav käia professionaalsete tätoveerijate ja augustajate juures, kes alati kasutavad kas ühekordseid või korrektselt steriliseeritud instrumente.


HIV levik emalt lapsele

  • Raseduse ajal
  • Sünnituse ajal
  • Rinnapiimaga toitmise ajal

Ema HIV ei kahjusta loote arengut. Peamine oht on loote nakatumine. HIV ülekandumist emalt lootele on võimalik vältida ning, kasutades alltoodud ennetusmeetmeid, sünnib 98–99%-lise tõenäosusega terve laps.

Raseduse esimesel poolel tuleb alustada ARV-ravi. Kui ravi tulemusel on viiruse hulk veres alla määratava piiri (HIV RNA PCR < 20 koopiat/ml ), siis HIV ülekande ohtu ei ole ja naine võib sünnitada vaginaalsel teel. Muul juhul peab laps sündima keisrilõikega, sest nii ei puutu laps sünnituse käigus ema kehavedelikega kokku. Samuti ei tohi ema anda lapsele rinnapiima, vaid peab toitma rinnapiimaasendajaga.

Kuidas HIV ei levi

Õhus ja vees HIV ei ela

HIV suudab elada ainult inimese organismis. Vabas õhus, toatemperatuuril või vees ta hävib. Seega ei levi HIV rääkimisel, laulmisel, köhides ega aevastamisel.

HIV ei levi ka teiste kehavedelikega, juhul kui need ei sisalda verd. Nendeks on: väljaheide, uriin, oksemassid, ninasekreet ja röga, sülg, higi ja pisarad.
Sa ei pea kartma ka ühes basseinis ujumist koos HIVga elava inimesega.


Ära karda jagada HIVga elava inimesega ühiseid asju ja ruumi

Tavalises kodumajapidamises, ühistranspordis ning töö- või koolikeskkonnas toimuvates igapäevastes tegevustes ei ole võimalik HIVsse nakatuda. HIV ei levi, kasutades ühiseid töövahendeid, nagu näiteks töö- või koolilaudu, toole, arvutit, telefoni jmt. Julgelt võid kasutada ka ühiseid joogi- ja toidunõusid.

HIVd ei saa ühiseid ruume, näiteks tualetti kasutades, saunas käies või koos trenni tehes, sest inimese kehast väljaspool hävib viirus kiiresti ning väliskeskkonnas see ei levi.


Kallistage julgelt

HIV ei levi puudutuste teel. Ei pea kartma kättpidi tervitamist, kallistamist, patsutamist ega muul moel HIVga elava inimese puudutamist.


Putukad on tüütud, kuid mitte ohtlikud

Verdimevad putukad, näiteks sääsed ja puugid, ei kanna HIVd edasi. Inimesel imevad sääsed ainult tema verd, kuid ei lase juba eelmistelt inimestelt imetud verd tagasi välja. Sama on puugihammustusega, puuk ise HIVd ei kanna ja inimest hammustades verd temasse ei lase.

Kas sina tead, kuidas HIV levib?