Mis on hiv?

Elu HIV-ga

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid

Testi ennast

Kaitse ennast

Seksuaalsus ja suhted

Seksuaalsus ja haigus

Sageli on pikaajalise või raske haiguse üheks tagajärjeks langenud enesehinnang. Haigus võib haavata soolist identiteeti, seda, kuidas nähakse ennast mehe või naisena peale haigestumist. Positiivse enesehinnangu puudumisel seksuaalne tervenemine aeglustub või ei toimu üldse.

Haigusega kaasnevate asjaoludega arvestamine ja kohanemine võib mõnikord võtta pikalt aega. Nii haiguste kui ka raviga on seotud palju suguelu puudutavaid keelde ja soovitusi. Lisaks isiklikule puutepunktile tähendab see üldjuhul väljakutset ka paarisuhtele. Varasemast tähtsamaks muutub partneriga avatud suhtlemine, et antud olukorraga parimal võimalikul moel toime tulla.

Seksuaalset toimetulekut mõjutab:

  • haiguse/vigastuse iseloom ja prognoos;
  • haiguse kestus;
  • elusituatsioon ja muud hetkelised probleemid;
  • vanus;
  • seksuaalsuse tähtsus ja tähendus;
  • varasem suhtumine oma kehasse;
  • paarisuhte iseloom;
  • teadmiste (või valeteadmiste) hulk;
  • eelarvamused;
  • julgus ja avameelsus.

Suure osa psüühikahäiretega kaasnevad muu hulgas seksuaaltalitluse häired. Rohkemal või vähemal määral esineb seksuaalfunktsioneerimises muutusi näiteks depressiooni, ärevus-, sund- ja psühhootiliste häiretega. Haiguse kõrval mõjutavad seksuaalsust ka psüühikaravimid. Inimene võib kogeda suguiha langust; tundlikkuse vähenemist; orgasmi nõrgenemist, hilinemist või puudumist; raskusi erektsiooni tekkimisel või tupe märgumisel; seksuaalse kujutlusvõime vähenemist ning mitmeid muid nähtusid.

Siiski ei kaasne psüühikahäiretega vaid seksuaalfunktsiooni nõrgenemine, vaid näiteks koos bipolaarse meeleoluhäire, tsüklotüümia, mõne ärevus- või sõltuvushäire ning teatud isiksusehäiretega võib esineda ka hüperseksuaalsust.

Igasuguste seksuaalsusega toimuvate muutuste korral, mis tekitavad sinus muret või küsimusi, uuri julgelt täpsustavat teavet oma raviarstilt. Seksuaalne heaolu on osa inimese üldisest tervisest, seetõttu on vajalik, et arst oleks kursis ka sinu seksuaalmuredega.

Kui olukord tundub sulle ületamatult keeruline, on kohane otsida abi psühhoteraapiast. Oma hirmudest, pettumustest ja raskusest võib olla keeruline rääkida, kuid vaikides need enamasti ei kao, vaid kipuvad süvenema.