Mis on hiv?

Elu HIV-ga

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid

Testi ennast

Kaitse ennast

Seksuaalsus ja suhted

Seksuaaltervis

Mis on seksuaaltervis?

Seksuaaltervis on seksuaalsusega seotud kehalise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Sinu hea seksuaaltervise eelduseks on positiivne ja lugupidav suhtumine seksuaalsusesse ja seksuaalsuhetesse.

Hea seksuaaltervis tähendab seda, et sa väärtustad oma seksuaalsust, väljendad armastust ja lähedust, vastutad oma käitumise eest ning mõlemast sugupoolest inimestega suheldes lähtud vastastikuse austuse põhimõtetest.

Harmoonilised ja eluterved hoiakuid seksuaalkäitumises väljenduvad seksuaaltervises.

Turvaseks tagab meelerahu

Seksuaalelu kvaliteet, nii füüsiline kui ka emotsionaalne nauditavus, on tihedalt seotud meelerahu ja turvatundega. Seetõttu on hea seksuaalsuhte üheks aluseks turvaseks. Pidades lugu iseenda tervisest ja heaolust, on oluline võtta vastutus nii enda kui ka oma seksuaalpartneri kaitsmise eest. Oma eelistuste põhjal saad valida mitmete võimaluste vahel, et vältida nakatumist seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse. Ühtlasi saad kaitsta end või oma kaaslast soovimatu rasestumise eest.

Seksuaalõigus on osa sinu inimõigustest

Seksuaaltervis on tihedalt seotud seksuaalõigustega, mis on osa meile kõigile kehtivatest inimõigustest. Igaühel on õigus nautida ja väljendada oma seksuaalsust, ilma riskita nakatuda seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse ning hirmuta soovimatu raseduse, vägivalla, diskrimineerimise ja sunduse ees. See tähendab kohustust arvestada oma partneri õiguste ja soovidega.

Keegi ei tohi enda õigusi teisele peale suruda, kasutades vägivalda või sundust.

Mis on seksuaalne nõusolek?

Kõik seksuaalsed tegevused, nii seksuaalse sisuga kommentaarid, puudutamine, suudlemine, kallistamine, seksuaalvahekorras olemine jmt, peavad toimuma kõigi osaliste nõusolekul ja heakskiidul. Ükski tegevus ei tohi toimuda vastu tahtmist või vägivalla ja sunni mõjul. Sellisel juhul on tegemist seksuaalvägivallaga ning see on seadusega karistatav.

Inimeste piirid on erinevad, mis ühele on tavapärane ja meeldiv tegevus, võib teise jaoks olla vastuvõetamatu. Kui sa ei küsi oma partnerilt nõusolekut, jääb alati võimalus, et ta tegelikult ei soovi mingit laadi seksuaaltegevust, kuid ei julge seda öelda.

Sõltumata asjaosaliste vanusest on keelatud seksuaalseteks tegevusteks sundimine vägivallaga, sellega ähvardades või muul moel survestades.

Igaühel on õigus otsustada, kas ta on valmis seksuaalvahekorda astuma või mitte. Sul on alati võimalus öelda „ei“, kui sa seksuaalvahekorda ei soovi. Õigus keelduda on ükskõik millisel hetkel − ka siis, kui seksuaaltegevused juba käivad, või siis, kui algselt oled nõusoleku andnud, kuid vahepeal muudad oma meelt.

  • Nõusolek peab olema selgelt välja öeldud. Ebalev nõusolek võib tähendada, et inimest survestati või ta kartis keeldumisega kaasnevaid tagajärgi.
  • Nõusolekut ei saa vaikimisi eeldada.
  • Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult ilma ähvardamise või survestamiseta.
  • Nõusolek on ühekordne ja spetsiifiline − see kehtib ainult sel korral antud konkreetse tegevuse kohta.
  • Nõusolekut saab igal hetkel tagasi võtta − ükskõik, mitu korda ja milliseid tegevusi ning kellega on varem nõustutud midagi tegema.
  • Nõusolekut ei saa anda magav, teadvusetu, joobes või narkootikumide mõju all olev inimene − üksnes täie teadvuse juures olev isik saab anda nõusoleku. Magava, teadvusetu, alkoholijoobes või narkojoobes inimesega toime pandud seksuaalseid tegevusi võib alati tõlgendada seksuaalvägivallana.

Ei tähendab ei! Justiitsministeerium on tõlkinud eesti keelde vaimuka videoklipi, mis juhib tähelepanu nõusoleku küsimise ning sellest arusaamise olulisusele seksuaalsuhetes.

Seksuaalvägivald

Seksuaalvägivald on vägistamine, sellega ähvardamine või muu pealesunnitud seksuaalse iseloomuga tegu. Seksuaalvägivald on ka see, kui sa ei saanud anda oma nõusolekut vahekorraks, näiteks tundsid hirmu, olid uimastatud, joobes või magasid. Seksuaalvägivald on kuritegu ja sa ei pea tundma end süüdi. Vastutus seksuaalvägivalla eest lasub ainult selle toimepanijal, mitte kunagi ohvril.

Sul on alati õigus pöörduda politseisse ja sealjuures pole oluline:

  • kas te olite tuttavad või võõrad;
  • kas sa olid alkoholi tarvitanud või mitte;
  • kuidas sa välja nägid ja riietusid;
  • kuidas sa käitusid või mida sa ütlesid;
  • kas sa olid algselt seksuaalsete tegevustega nõus;
  • kas sa püüdsid vastu hakata või abi kutsuda.

Kogetud vägivald võib mõjutada oluliselt igapäevast toimetulekut ja kohustuste täitmist. Normaalne on tunda ebanormaalse olukorra suhtes kõikvõimalikke tundeid. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad seksuaalvägivalda kogenud inimestele professionaalset abi ööpäev ringi. Võimalusel ära jää üksi, vaid jaga endaga toimuvat mõne turvalise lähedasega.

Nõustamine ja teraapia aitavad juhtunuga paremini toime tulla ning parandada oma igapäevaelu emotsionaalset kvaliteeti. Kõigile kuriteo ohvritele osutab tasuta nõustamisteenust Ohvriabi.

Noorte nõustamiskeskuste töötajad on saanud väjaõppe seksuaalvägivallaohvrite abistamiseks. Teenus ja külastus on kõikidele kuni 26-aastastele (26-aastased k.a) tasuta.