Mis on hiv?

Elu HIV-ga

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid

Testi ennast

Kaitse ennast

Seksuaalsus

Kellel on kõrgem HIVsse nakatumise risk?

Suurem võimalus nakatuda HIVsse on riskikäitumisega inimestel. Nemad peaksid tegema HIV-testi vähemalt korra aastas.

Kui palju riskid sina?

Juhupartneriga seksivad inimesed

Riskid HIVga, kui oled ilma kondoomita vahekorras inimesega, kelle kohta ei saa olla kindel, et tal ei ole HIVd. Välimuse järgi ei ole võimalik partneri HIV-staatust hinnata. Riski hindamiseks ei piisa ka sellest, kui inimest rohkem või vähem tunned. HIVga elaval inimesel ei ole silmaga nähtavaid sümptomeid. Inimene ei pruugi ka ise teada, et ta on nakatunud. Nakatumiseks piisab vaid ühest korrast. Seega kasuta alati kondoomi, kui seksid juhupartneriga. Peale kaitsmata vahekorda testi end HIV suhtes, et olla kindel.

Meestega seksivad mehed

Seksuaalsel teel levib HIV enim anaalseksi kaudu, nii on meestega seksivatel meestel suurem tõenäosus viirusega kokku puutuda.

Narkootikume süstivad inimesed

Üks HIV leviku viise on viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke- ja lõikehaavad – kõik toimingud, mille käigus nakatatud terariist või kehaeritis satub kontakti nakatumata inimese vereringega. Eriti on ohustatud inimesed, kes süstivad narkootikume süstla või nõelaga, mida on eelnevalt kasutanud ka mõni teine inimene.

Prostitutsiooni kaasatud inimesed

HIVsse nakatumise riski tõstab suur seksuaalpartnerite arv ja kaitsevahendite juhuslik kasutamine.

Kui sa oled kaasatud prostitutsiooni, siis on sinu enda tervise kaitseks oluline, et kasutaksid seksides alati järjepidevalt kaitsevahendeid. Käi regulaarselt testimas, et saaksid nakatumise korral kohe ravi alustada.

Enne, kui sul tekib soov osta seksi, mõtle veel kord läbi, kas see on väärt riski nakatuda HIVsse. Kui riskid, siis kindlasti kasuta kaitsevahendeid ja peale vahekorda testi end HIV suhtes.

Kutsetöös ohustatud inimesed

HIVsse nakatumise ohtu kutsetöös võib ette tulla mitmesugustes olukordades, näiteks nakatunud vere sattumisel lahtisesse haava või limaskestadele, värske verega määrdunud süstla vm esemega torkamisel. Kutsetöös ohustatuks peetakse inimesi, kellel on oma igapäevatöö ülesannete täitmisel oht kokku puutuda potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega (politseinikud, päästjad, parameedikud, vanglaametnikud, tervishoiutöötajad jne).

Kuna inimesed ei ole kohustatud oma nakkustest rääkima ja nad ei pruugi neist ise ka teadlikud olla, tuleb igapäevatöös eeldada, et iga inimese veri või muud kehavedelikud võivad olla nakkusohtlikud. Seetõttu peab nakatumise vältimiseks järgima kõiki ohutusnõudeid ja kasutama isikukaitsevahendeid.

Kuigi kõige tähtsam on vältida töökeskkonnas nakatumist, on välja töötatud ka profülaktiline ravi juhtudeks, kui inimene peaks kokku puutuma nakkusohtliku materjaliga.

Igast nakkusohtlikust juhtumist tuleb teavitada oma vahetut juhti ja töökeskkonna spetsialisti, registreerida kokkupuutejuhtum ning pöörduda nakkushaiguste arsti poole. Nakkushaiguste arst hindab nakatumisriski, määrab vajalikud analüüsid ja otsustab profülaktika vajaduse üle. Töötajale peab olema tagatud konfidentsiaalsus kokkupuutejuhtumi osas. Töötajal on õigus jätkata pärast kokkupuutejuhtumit tööd. Vastavalt Eesti seadusandlusele vastutab töötajate ohutuse (koolituse, isikukaitsevahendite jm) eest tööandja.