Mis on hiv?

Elu HIV-ga

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid

Testi ennast

Kaitse ennast

Seksuaalsus

Hepatiit

Hepatiit on maksapõletik, mida võivad põhjustada viirused, alkohol, narkootikumid, ravimid ja mitmed muud tegurid. Tuntumad viiruslikud hepatiidid on B- ja C-hepatiit.

B-hepatiit

B-hepatiit levib eelkõige kaitsmata seksuaalvahekorra ajal sperma ja tupevedeliku kaudu, aga ka otsesel kontaktil nakatunud verega. B-hepatiidi sümptomid on väsimus, iiveldus, gripitaolised sümptomid ja kõhuvalu. Need ilmnevad kahe kuni kuue kuu möödumisel nakatumisest. Mitu päeva pärast nende sümptomite ilmnemist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda. Uriin muutub tumedaks nagu seisnud tee ja väljaheide muutub väga heledaks. B-hepatiit võib kulgeda ka ilma sümptomiteta, see sõltub maksapõletiku tõsidusest.

Krooniline B-hepatiit

Üheksal inimesel kümnest kaob viirus iseenesest. Ülejäänutel kujuneb välja krooniline B-hepatiit. Need inimesed on nakkusohtlikud.

Krooniline B-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise ja maks ei tööta enam korralikult. Samuti võib lõpuks areneda maksavähk. Teistel inimestel võib viirus organismi alles jääda, kuid püsida soikeseisundis. Tavaliselt neil sümptomeid ei esine, kuid nad on viirusekandjad ja seega nakkusohtlikud.

B-hepatiidi diagnoosimine ja ravi

B-hepatiiti diagnoositakse vereanalüüside põhjal. Lisaks võib arst teha lisaanalüüse maksahaiguse kindlaks tegemiseks. Kroonilise B-hepatiidi diagnoosi ja raviga tegelevad gastroenteroloogid ja nakkushaiguste arstid. Haiguse ägedas faasis ravitakse ainult sümptomeid. Kroonilise B-hepatiidiga patsientide ravi eesmärk on saavutada püsiv viirusehulga vähenemine veres ja maksapõletiku või -kahjustuse ulatuse vähenemine.

Kuidas saad vältida B-hepatiiti nakatumist?

  • B-hepatiidi vastu on võimalik lasta end vaktsineerida
  • Seksuaalvahekorra ajal kasuta kondoomi
  • Väldi ühiste süstlanõelte ja selliste isiklike tualett-tarvete kasutamist, millel võib esineda verejälgi (hambaharjad, pardlid, maniküürikäärid, juukselõikurid)

C-hepatiit

C-hepatiit levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Seksuaalsel teel levib nakkus harva.

Sümptomiteks on väsimus, naha ja silmade kollasus, seedehäired, tume uriin ja hele väljaheide, kõhuvalud, palavik. Haigusnähtusid esineb ainult umbes ühel kolmandikul nakatunutest ning needki on sageli nii kerged, et inimene ei pruugi taibata, et on nakatunud. Paljudel nakatunud inimestel ei pruugi aastaid sümptomeid ega kaebusi esineda.

Krooniline C-hepatiit

B-hepatiidiga võrreldes on organismi immuunsüsteemil C-hepatiidist tunduvalt raskem vabaneda. Kaheksal nakatunul kümnest tekib kauakestev või krooniline C-hepatiit. Võivad tekkida fibroos, maksatsirroos, maksakoe armistumine, lõppstaadiumis ka maksapuudulikkus, samuti maksavähk. See kõik toimub tavaliselt väga pika aja jooksul. C-hepatiiti põdevate inimeste maksa seisund halveneb väga erineva kiirusega ja seda ei ole võimalik täpselt prognoosida. Mõnel inimesel ilmnevad vähesed muutused 20 või isegi 30 aasta jooksul, samal ajal kui teisel võib tsirroos tekkida juba kümne aastaga või kiiremini.

C-hepatiidi diagnoosimine ja ravi

C-hepatiiti saab diagnoosida vereanalüüsi abil, vajaduse korral tehakse lisauuringuid. Kroonilist C-hepatiiti diagnoosivad ja raviga tegelevad gastroenteroloogid ja nakkushaiguste arstid.

Eestis on kasutusel uuemad C-hepatiidi ravimid, mis toimivad otseselt viirusesse, on tõhusamad ja paremini talutavad võrreldes varem kasutatud ravimitega. Neid ravimeid määrab nakkushaiguste arst või gastroenteroloog, ravikindlustatud patsientidele on need ravimid haigekassa soodustusega.

Kuidas saad vältida C-hepatiiti nakatumist?

  • Väldi ühiste süstlanõelte ja selliste isiklike tualett-tarvete kasutamist, millel võib esineda verejälgi. Näiteks hambaharjad, pardlid, maniküürikäärid, juukselõikurid.
  • Vaktsiini C-hepatiidi vastu ei ole.