Mida peaks teadma koroonaviirusest ja HIVst?
Praegu ei ole täpselt teada, kas ja kuidas koroonaviirusesse nakatumine võiks HIVga inimesi mõjutada.
Kuid on teada, et koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel, ka neil, kellel on immuunpuudulikkus. Lisaks kulgeb nakkus raskemalt vanematel, üle 60-aastastel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.
HIVga elavad inimesed, kes on arstide jälgimisel ja saavad HIV-vastast ravi, ei pea muretsema rohkem, kui kõik teised terved inimesed ja hügieeninõuded peavad olema samad.
Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega.
Kuidas kõrgema riskiga inimesed peaksid ette valmistuma ja nakkusohtu vähendama?
- Järgi hügieeninõudeid – pese sageli käsi sooja vee ja seebiga, ära puuduta oma nägu ja silmi. Köhides või aevastades kata suu ja nina käsivarrega (köhi varrukasse) või kata nägu taskurätiga. Kasutatud taskurätid viska kohe ära ja pese käed puhtaks.
- Väldi kontakte inimestega, eriti haigetega, kes köhivad. Väldi rahvahulki ja avalikke kohti, k.a ühistransporti tipptunnil. Käi apteegis ja poes harvemini ja siis, kui seal on vähem rahvast.
- Ära mine oma infektsionisti või perearsti vastuvõtule ilma, et sa poleks selles osas eelnevalt telefoni teel kokku leppinud. Nii võid nakatuda. Vastuvõtule kutsutakse vaid need, kes arsti hinnangul arstiabi vajavad. Sama kehtib ka kiirabi ning erakorralise meditsiini osakondade suhtes – pöördu nende poole vaid siis, kui olukord on tõsine.
- Kui oled terve, liigu õues värske õhu käes ja ole füüsiliselt aktiivne.
- Söö mitmekülgselt ja täisväärtuslikku toitu.
- Tee kindlaks, et olemas on piisav varu nii antiretroviirusravimeid kui ka muude krooniliste haiguste ravimeid, mida sa tarvitad.
- Varu koju ka käsimüügiravimeid palaviku alandamiseks ning köha ja nohu leevendamiseks.
- Võta ühendust oma sõprade või sugulastega, et ühiselt kokku leppida, mida teha siis, kui jääd haigeks.
Mida teha, kui haigestud ülemiste hingamisteede infektsiooni?
- Kui haigestud ülemiste hingamisteede infektsiooni sümptomitega (palavik, köha, hingamisraskused), teavita sellest esimesel võimalusel oma perearsti telefoni teel. Helistada võib ka perearsti nõuandeliinile 1220.
- Kui haigestud, on kodune isolatsioon oluline ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse edasine levik.
- Haigena on oluline tarbida rohkelt vedelikku ning süüa täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu. Kindlasti on vaja puhata, et keha saaks paranemisele keskenduda. Kui on haigustunnused, siis vastavalt nendele sobib kasutada looduslikke ja käsimüügi vahendeid.
- Kutsu kiirabi, kui sinu seisund halveneb ja sul on tõsised sümptomid. Näiteks valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, teadvushäired, väga tugev nõrkus. Teavita neid kindlasti, et oled HIVi nakatunud.
Kuna olukord võib muutuda ja info täieneda, siis jälgige jooksvalt Terviseameti kodulehel avaldatavaid juhiseid.